”Iga lahing võidetakse või kaotatakse enne selle algust.” − Sun Zi, Sõjakunst

Advokaadina olen tegelenud peamiselt vaidluste lahendamisega. Mistahes õigusvaidluse korral on põhjalik ettevalmistus hea lahenduse saavutamise eeldus ja nurgakivi. Sageli on parim ärahoitud lahing ehk kohtuväline kokkulepe, kuid see õnnestub tavaliselt  parimail võimalikel tingimustel üksnes juhul, kui ka vastaspool saab aru, et teine pool on ka kohtuvaidluseks hästi valmistunud. Kui kohtuvaidlus on vältimatu, minnakse sinna ettevalmistatult.  Tulemusliku ja hiljem ka raha säästva õigusnõustamise aluseks on kliendiga suhtlemine tema eesmärkide ja juhtumi tausta selgitamiseks, kõigi asjassepuutuvate  materjalide põhjalik läbitöötamine ja selle alusel juriidiline diagnostika.  Uudsete või harvaesinevate juhtumite korral olen sageli leidnud, et  kasulik on tutvuda saksa- (ennekõike tsiviilkohtumenetluses) või anglo-ameerika (ennekõike kriminaalmenetluses) õigusallikatega nende originaalkeeltes (seadused, kohtupraktika, õigusteaduslik kirjandus). Hagiavaldus, hagivastus, kuriteoteade, kaitseakt, kohtukõne jne. on eelneva töö vormistamine, mille vettpidavus sõltub alustöö kvaliteedist umbes samamoodi nagu sõidutee pealmise asfaltkihi kandvus sõltub selle aluskihtidest. Võtan ette juhtumeid ka keerukamates kriminaal-, tsiviil- ja haldusvaidlustes. Lisaks süüdistatava/kahtlustatava kaitsjana ja hageja või kostja esindajana tegutsemisele olen üha sagedamini saanud kliente aidata ka kannatanu esindajana. Enim kogemusi on mul varasemast tööst prokurörina ja kaitsjana majanduskaristusõiguses. Samuti on mul ulatuslik kogemus õigusloomes Justiitsministeeriumis töötamise ajast.

Töökogemus:

• Vandeadvokaat, partner, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (alates november 2022)
• Vandeadvokaat, of counsel, Advokaadibüroo Magnusson (2017­−2022)
• Vanemnõunik, Advokaadibüroo Magnusson (2016−2017)
• Juriidilised ja ärikonsultatsioonid, sealhulgas riigihangete alusel teostatud tööd (2014−2016)
• Juhatuse liige, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (2012−2014)
• Õiguspoliitika asekantsler, Justiitsministeerium (2009−2012)
• Kriminaalpoliitika asekantsler, Justiitsministeerium (2005−2009)
• Juhtivprokurör, Põhja Ringkonnaprokuratuur (2004−2005)
• Vanemprokurör, Tallinna Prokuratuur (2003−2004)
• Riigiprokurör, Riigiprokuratuur (2003)
• Prokurör/arengutalituse nõunik, Riigiprokuratuur (2002−2003)
• Prokurör, Pärnu Prokuratuur (2000−2002)
• Abiprokurör, Pärnu Prokuratuur (1998−2000)

Haridus:

• Tartu Ülikooli õigusteaduskond (1995−1999)
• Pärnu Sütevaka Humanitaaargümnaasium (1992−1995)
• Souhegan High School, Amherst, New Hampshire, USA (1993−1994)

Keelteoskus:

eesti, inglise, vene, saksa

Osalemine muude organisatsioonide tegevuses:

• Eesti Advokatuuri liige (alates 2017)
• Audiitorkogu järelevalve nõukogu liige (2010−2015)
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazikohtu nõukogu liige (2009−2012)
• Vabariigi Valitsuse julgeoleku alakomisjoni liige (2007−2010)
• Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica toimetuskolleegiumi liige (2009−2012)
• Esimese Eesti korruptsioonivastase valitsuskomisjoni liige, osalemine Eesti esimese korruptsioonivastase strateegia väljatöötamisel (2002−2003)

Erialased publikatsioonid:

• Tõrjuv kahjuhüvitis eesti ja saksa võlaõiguses ning selle seos karistusliku kahjuhüvitise kontseptsiooniga.  Juridica (www.juridica.ee) 2011 nr 1 lk 47-58
• Karistusõigus. Üldosa. Täideviimine ja osavõtt. Sisekaitseakadeemia kirjastus, Tallinn 2002
• Karistusõigus. Eriosa. Isikuvastased-, rahvatervisevastased-, ja ametialased süüteod. Süüteod avaliku usalduse vastu.  Sisekaitseakadeemia kirjastus,  Tallinn 2002.
• Halduslepingu mõiste, kasutusala ning mõned olulised õiguslikud jooned. Juridica (www.juridica.ee) 1999 nr. 7, lk 323-335.

Täiendav teave:

Olulisemad teostatud projektid, millega olen vahetult olnud seotud kas teostaja või juhina

(projektide portfolio):

Allolev kajastab peamiselt minu tegevust avalikus sektoris kuni 2017, kuna hilisem töö on olnud valdavas osas kaetud kliendisaladusega.

• Juriidilised ja ärikonsultatsioonid sealhulgas riigihanke alusel teostatud tööd:
• Riigikaitseliste sundkoormiste tervikliku regulatsiooni kontseptsiooni loomine vastavalt uue laiapõhjalise riigikaitse mudelile – äriühingute riigikaitselised ülesanded, ettevõtte sundvaldus, kahju hüvitamise regulatsioon jne − ning riigikaitseseaduse vastavate peatükkide seaduseelnõu koostamine Riigikaitseõiguse revisjon (2017) http://www.just.ee/et/eesmargid-             tegevused/oiguspoliitika/kodifitseerimine-ja-oigusloome-arendamine/riigikaitseoiguse.
• Õiguspoliitika: Üleminek täisdigitaliseeritud kriminaalmenetlusele (valminud analüüsi tekst http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uleminek_taisdigitaliseeritud_kriminaalmenetlusele_m_hirvoja.pdf) ja sellekohase kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) täiendamise seaduseelnõu koostamine.  Justiitsministeeriumi kodifitseerimisprojekt, kriminaalmenetluse revisjon (2016)
• Kriminaalmenetlust tagavate meetmete süsteemi täiendamine (valminud analüüsi tekst http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalmenetlust_tagavate_meetmete_susteemi_taiendamine_m_hirvoja.pdf) ja sellekohase kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) täiendamise seaduseelnõu koostamine. Justiitsministeeriumi kodifitseerimisprojekt, kriminaalmenetluse revisjon (2016)

Juhatuse liige, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), 2012−2014, olulisemaid projekte:

Juhatuse liikmena vastutasin vahetult Eestisse välisinvesteeringute kaasamise (www.investinestonia.com), ekspordi arendamise (www.tradewithestonia.com), Eesti turismitulude suurendamise (www.visitestonia.com) ning neid eesmärke toetava Eesti riigi brändi (www.brand.estonia.eu)  arendamise eest ning nende suundade toetamiseks ka  investeeringute, ekspordi ja turismi EAS välisesindajate võrgustiku eest 10 riigis. Lisaks vastutasin ajutiselt ka õigusüksuse, finantsüksuse, IT üksuse ning ettevõtete võimekuse üksuste juhtimise eest.

• Õigusüksuse loomine, riigiabi jagamisel juriidilise eelkontrolli sisseseadmine jne. tagamaks EAS tegevuse õiguspärasus
• Milano Expo 2015 maailmanäitusel Eesti riigi osalemiseks vajaliku meeskonna loomine ja tööde käivitamine. Maailmanäitusest võttis osa 140 riiki ning Eesti paviljoni ja ekspositsiooni tunnustati pronksmedaliga.
• Eesti uue turundustrateegia käivitamine, esimeseks projektiks koostöö Robbie Williamsiga Tallinnas toimuva kontserdi raames jõudmaks sõnumiga Eestist eri kanaleid pidi 30 miljoni inimeseni üle maailma. Kampaania eest võttis EAS meeskond vastu Best Marketing 2013 Aasta Turundustiimi auhinna.
• Eesti kui mereturismi sihtriigi süsteemse turustamisega alustamine Põhja Euroopa suurima paadimessi Hanseboot 2013 partnermaana (Hamburg), EAS töötajad valisid Hanseboot 2013 meeskonna EAS aasta meeskonnaks. Lähemalt:      http://www.presslive.de/mediaPresent.php?id=1854&noarchive=1&tpl=customers
• EAS`i esimese tasulise teenuse – ekspordipartneri otsingu – käivitamine, EAS ekspordinõunike võrgu laiendamine Taani, Norrasse ja Ühendkuningriiki
• Eesti kui suurepärase elamis- ja töökohana turundamise käivitamine ning selleks uue kanali loomine www.workinestonia.com.  Lähemalt:   http://estonianworld.com/opinion/martin-hirvoja-estonia-to-attract-foreign-talents/
• Rahvusvahelise Eesti IT nädala  ”Estonian ICT Week” (esimene toimus 23-30.04.2014 Tallinnas)  käivitamine koostöös ITL-ga ning Vabariigi Presidendi kantseleiga toomaks Eestisse kokku IT maailma arvamusliidrid, rahastajad ja idufirmasid.   http://estonia.eu/ictweek/

Õiguspoliitika asekantsler, Justiitsministeerium (2009−2012) Olulisemaid projekte:

• Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse väljatöötamine (MSÜS) [Riigikogu poolt vastu võetud 22.02.2011].  Valitud Justiitsministeeriumi 2011 aasta ettevõtjasõbralikuks teoks.
• Võlaõigusseaduse mittevaralise kahju hüvitamise regulatsioon tõrjuva kahjuhüvitise sisseviimiseks [Riigikogu poolt vastu võetud 25.11.2010]
• Sissemakseta osaühingu regulatsioon äriseadustikus [jõustus 01.01.2011].
• Kodifitseerimiskomisjonide juhtimine, mille raames on valminud Õiguspoliitika arengusuunad (ÕPAS, Riigikogus vastu võetud 22.02.2011,  valitud Justiitsministeeriumi aasta projektiks 2011), keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KSÜS, Riigikogu poolt vastu võetud 16.02.2011) ning valmimisel ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimine (EhPlan), keskkonnaseadustiku eriosa seadus (KSES), käivitatud intellektuaalomandi õiguse kodifitseerimine (IO).

Kriminaalpoliitika asekantsler, Justiitsministeerium (2005−2009)  Olulisemaid projekte:

• Kiirmenetlus kriminaalmenetluses [jõustunud ja rakendunud 2006, valitud Justiitsministeeriumi aasta projektiks 2006].
• Korrakaitseseaduse eelnõu.  Korrakaitseseadus oli üheks viimaseks  puuduolevaks alusseaduseks eesti õiguskorras ja ta reguleerib lisaks politsei tegevusele ka kõikide ametite ja inspektsioonide kohustusi ja õigusi riikliku järelevalve teostamisel [Riigikogu poolt vastu võetud 22.02.2011].
• Kohtumenetluste ja kriminaalmenetluse infosüsteemi E-toimik loomise käivitamine 2005−2006.
• Ühtse ja kogu kriminaalmenetluse ahelat hõlmava statistika kogumise süsteemi loomine, mille põhjal on käivitatud regulaarse kuritegevuse statistika avaldamine ja selle analüüs; prokuratuuri töökoormuse analüüs ja sellest tulenevad muudatused töökorralduses.
• Karistusseadustiku majanduskuritegude regulatsiooni korrastav eelnõu [jõustus 15.03.2007] Majanduskaristusõiguse reformiga kaasajastati põhjalikult  intellektuaalomandi-, maksu-, korruptsiooni-, väärtpaberi-, konkurentsi- ja muude majanduskuritegude regulatsioon, millega oluliselt vähendati ülekriminaliseerimist ning täpsustati allesjäänud süüteokoosseisude sõnastust et need oleksid vastavuses põhiseadusega
• Elektrooniline järelevalve vanglast ennetähtaegselt vabastatutele [jõustunud]
• Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise eelnõu [jõustus 01.02.2007]
• Justiitsministeeriumi hallatava Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ja Siseministeeriumi valitsemisalas asunud Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskuse ühendamine ühtseks kohtuekspertiisiasutuseks (EKEI) Justiitsministeeriumi haldusalas [al. 01.01.2008]
• Raskest kuriteost osavõtukatse kriminaliseerimine [jõustunud].
• Kartellidevastane leebusprogramm [jõustus 27.02.2010]
• Uus korruptsioonivastane seadus [esitatud valitsusele 04.2009, Riigikogu menetluses]
• Identiteedivarguse kriminaliseerimine [jõustus seadusena 15.11.2009]

Juhtivprokurör, Põhja Ringkonnaprokuratuur (2004−2005) ning vanemprokurör, Tallinna Prokuratuur (2003−2004)  Olulisemad elluviidud muudatused:

• Tallinna ja Harju prokuratuuride ühendamine Põhja Ringkonnaprokuratuuriks, personali- ja palgareformi läbiviimine Eesti ühes suuremas juristide kollektiivis (kokku üle 100 töötaja, s.h. ligi 80 prokuröri) – prokuröride karjäärisüsteemi diferentseerimine, prokuröride  jaotumine abideks (70%), kes tegelevad lihtmenetlustega, ja ringkonnaprokurörideks (30%), kes tegelevad keerukate kuritegude kohtueelse uurimise juhtimisega ning osalevad võistlevas kohtuprotsessis, eriasjade prokuröride juurutamine organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks.
• uue kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) rakendamise korraldamine ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas alates 01.07.2004, s.h seni politsei pädevuses olnud osas prokuratuuri uute ülesannete käivitamine Põhja piirkonnas.
• kuritegevuse valdkonniti spetsialiseeritud tööjaotuse sisseviimine 5 osakonna baasil (1. isikuvastased ja narkokuriteod; 2. majandus- ja korruptsioonikuriteod; 3. alaealised, 4. varavastased ja 5. liiklus- avalik kord jm kuriteod)
• 2005 alguses Põhja prokuratuuri algatusel ja politseiga koostöös algatatud Tallinna tänavaröövimiste vastane projekt, mille kaasabil olid 2006 aastal tänavaröövimised Tallinnas vähenenud üle 30%.

Prokurör, Pärnu Prokuratuur (2000−2002) 

• Kohtumenetluses kandnud riikliku süüdistust enam kui 200-s kriminaalasjas ca 40 erineva kriminaalkoodeksi eriosa paragrahvi järgi + järelevalve eeluurimise üle. Laialdane töökogemus põhiliselt kohtuprokurörina alates lihtsamatest masskuritegudest õppeperioodil kuni keerukamate majanduskuritegudeni kogemuse kasvades.

Loengud ja konverentsid:

Tegevus lektorina karistus-, kriminaalmenetlus- ja haldusõiguse ainetel; koolituste ja praktikumide läbiviimine kohtunikele, prokuröridele, advokaatidele ning uurijatele. Arvukalt ettekandeid erialakonverentsidel.