Miks peaks advokaadiga nõu pidama juba enne lepingu sõlmimist?
Öeldakse, et tagantjärele tarkus on täppisteadus. Kohtuvaidluse ajal on väga keeruline leida tõendeid aastaid vanadest sündmustest või jutuajamistest. Pole vahet, kas tegemist on hageja või kostjaga, tõendite kogumine on tülikas mõlema poole jaoks. Selge, hästi sõnastatud ja paljusid riske ennetava kirjaliku lepinguga on aga palju suurem lootus vaidlus õiglaselt lahendada. Seega – enne raha laenamist, mõne suurema ostu tegemist, kokkuleppe sõlmimist ja paljudel muudel juhtudel – tasub juba ennetavalt nõu pidada advokaadiga. Tema aitab Teil koostada lepingu, mis maandab tehinguga kaasnevaid riske ja tagab Teile kindlama positsiooni tekkida võivates õigusvaidlustes.
Mida tähendab tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkuleppe tühisus?
President kuulutas 3. märtsil välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega lisati tsiviilkohtumenetluse seadusesse säte, et vahekohtus ei saa edaspidi lahendada tarbija¬krediidilepingust tulenevaid vaidlusi. Ka praegu ei ole teatud vaidluste (töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused) vahekohtule lahendada andmine lubatud. Eesmärgiks on siin taas tarbija kui nõrgema poole kaitse. Vahekohtumenetlus sobib pigem ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamiseks. Oluline on seadusemuudatuste juures silmas pidada seda, et need jõustuvad 2015. aasta 1. juulil ning enne 2015. aasta 1. juulit sõlmitud vahekohtu kokkuleppe kehtivust hinnatakse enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt.
Loe ka: http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=2663
Kas ülikallid kiirlaenud on ebaseaduslikud?
Üle jõu käivate laenukohustuste võtmine toob kaasa palju negatiivseid tagajärgi nii tarbijale kui tema lähedastele. 2015. aasta alguses kuulutas president välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse. Muudatuste eesmärgiks on kaitsta paremini tarbijate õigusi, et laenuvõtja ei peaks kandma tarbijakrediidilepingu alusel ebamõistlikult suuri kulusid. N-ö ülempiirist kallimad tarbijakrediidilepingud saavad olema tühised. Oluline on tähele panna, et ka sel juhul tuleb ikkagi seaduses sätestatud (madalamat) intressi maksta. Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Loomulikult peab tarbija ka uue seaduse korral enne laenu võtmist põhjalikult järele mõtlema ja ise seoses lepinguga hoolas ja tähelepanelik olema, sest keegi teine laenuvõtja eest tema õigusi teostama ei hakka. Ei tohiks arvata, et kui ülikalli kiirlaenu saamise leping on seaduse järgi tühine, siis vabaneb laenuvõtja igasugustest omapoolsetest kohustustest. Oluline on seadusemuudatuste juures silmas pidada seda, et need jõustuvad 2015. aasta 1. juulil ning enne 2015. aasta 1. juulit sõlmitud kokkuleppe kehtivust hinnatakse enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt.
Loe ka: http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=2663